Sámit ain ge badjelgehččojuvvot proseassan mat gusket min guovlluid ovdáneapmái. Lea suorggahahtti ahte sámiid ovddasteaddjit eai bovdejuvvo fárrui čoahkkimiidda mat leat dehálaččat min guovlluid ovddidan proseassaide davvin. Eai gávdno sámiid ovddasteaddjit Ruoŧa Stáhtaministtar 100 deháleamos olbmuid seahká! Dán vahkkus deaivvadedje Davviriikkaid stáhtaministarat Norgga ja Ruoŧa riikarájá alde digaštallat globaliserema, dálkkádat rievdademiid ja eará siddjiide dehálaš áššiid. Áššit mat leat maiddái sámiide dehálačča . Sámeradio sáhttá muitalit ahte daid 100 oasseváldiid seahká eai lean oktage sámi ovddasteaddjit. Dát muital gal viehka ollu ain badjelgeahččama birra.
Maiddái Girkonjárggas ja Tromssas deaivvadit Norgga ja Suoma ministarat digaštallat davviguovllu ealáhusovdáneami birra. Maiddái dás badjelgehččet sámiid ovddasteddjiid. Sámediggi oaččui bovdehusa easkka mannan vahkkus! Galgat go luohtit dasa ahte dán vahkku minerálalága konsultašuvnnat šaddat duohta konsultašuvdnan go eiseválddit eai muđui oru muitimin sámiid ovddasteddjiid bovdet dehálaš proseassaide buktit min oainnuid ovdán?
Jeđđehussan lea goit ahte industriija ieš orru áddegoahtán dehálašvuođa vuhtii váldit eamiálbmogiid dárbbuid, no mo Norsk Bergindustri celkkii mannan vahkkus.
Dál lea gal áigi ahte eiseválddit ollásit bovdejit sámiid ovddasteddjiid fárrui buot proseassaide mat gusket min guovlluide ja daid ovdáneapmái, muđui leat sii rihkkumin internašunálalaččat dohkkehuvvon prinsihpaid aiddo justa mii guoská oassálastimii. Galggašii lunddolaš ÁLO bovdet Sámedikkit mielde - vuoi mii ieža beasašivččeme váljjet masa searvat ja masa bidjat návccaid. Dat han maid lea oassi ieš mearrideamis.
